Maine coon

Maine cooni tõug on oma nime saanud Ameerika Ühendriikide Maine'i osariigi järgi. Tema päritolu kohta liigub mitmeid legende. Üks neist väidab, et maine coonid põlvnevad pesukarudest - selle geneetiliselt küll võimatu teooria kasuks räägib tõu lopsakas algselt pruunitähniline kasukas ning kiskjakoon.

Romantiliste lugude armastajad peavad tõu esivanamateks kuut Prantsusmaalt ülemere toimetatud õukonnakassi, kelle kuninganna Marie Antoinette Maine'i osariiki saatis, kavatsedes revolutsiooni eest Ameerikasse põgeneda.

Eine legend räägib Cooni - nimelisest Inglise laevakaptenist, kes armastanud väga kasse - reisidel Uus-Inglismaale järgnes talle maale ka mitmepealine kassikari, kelle järglasi kohalikud hakkasid kutsuma "Cooni kassideks".

Enamik kassiuurijaid peab tõenäoliseks, et tõug on arenenud kohalike lühikarvalise ning meremeeste poolt Uuele Mandrile toodud pikakarvaliste segunemisel.

Papulaarne show-kass

Maine coonid olid 19.sajandil Ameerikas korraldatud kassinäitustel peamised favoriidid, võites hulgaliselt parima kassi tiitleid. 1878.aastal Bostonis toimunud maailma esimesel kassinäitusel vallutasid nad oma iluga nii vaatajate kui kohtunike südameid. 1895.aastal New-Yorgi kassinäitusel pärjati Cosie-nimeline pruun tabby Parima Kassi tiitliga. Sajandivahetusel pidid maine coonid paraku loovutama oma liidripositsiooni parajagu populaarse tipul olnud Pärsia kassidele. Ameerikas küll endiselt väga armastatud tõu kuulsus hakkas aga uut tuult tiibadesse saama alles 50ndatel, mil kasside tõuaretamine hoogustus ja loodi esimesed lemmikloomaühingud. 1968 asutasid kuus fänni-aretajat "Pesukaru-taoliste Maine'i kasside aretajate ühingu", kuhu 1980.aastal kuulus juba 1000 huvilist ja 200 tõuaretajat.

Põhjamaine "varustus"

Maine cooni välimus viitab sellele, et see kass võib muretult elada muutlikus põhjamaises kliimas. Tal on tihe, hästi vettpidav karvakasukas, tugev luustik ja võimas kasv. Looduse poolt kassa antud "varustus" kaitseb vihma ja tiheda lumesaju eest, pikk kohev saba soojendab külmadel talveöödel. Pakase eest kaitsevad ka tutid kõrvades ja rikkaliku karvapolstriga käpad, mis on tugevad ja laiad nagu lumelabidad. Suured silmad ja kõrvad teravdavad nägemist-kuulmist. Pikk kandiline koon aitab kaasa toiduhankinisel nii sügavatest urgudest kui ka jäätunud veekogudest.

Kuigi maine cooni väidetavalt 30-kilone kaal on liialdus, on nad tõepoolest silmapaistvalt suured kassid. Isasloomad kaaluvad 13 - 15, emased 9 - 11 kg. Lisage veel 10 - 15 cm pikkane karv ja teie ees ongi maailma suurim kass. Maine coonid arenevad üsna aeglaselt, oma normaalse suuruse saavutavad nad alles 3 - 5- aastaselt.

Seltsiv koduabiline

Oma kiskjalikust välimusest hoolimata on coonid väga pehme loomuga kass. Neil on võluv õrn hääleke ja pehme korisev nurrmootor. Valju ja nõudlikku mjäugumist võib nende suust kuulda harva.

Temperamendilt on nad väga seltsivad ja kohanemisvõimelised, saades hästi läbi laste ja lemmikloomadega, olgu siis tegu koera, kassi või meriseaga. Nad pole pealetükkivad ega nori hellitamist, vaid käivad oma peremehel kõikjal järgi, alati valmis mistahes tähtsas asjas oma abi pakkuda. Maine coon on intelligentne sõber ja lustakas kaaslane, mitte kapriisne süleloom ega metsik kodubandiit, kes teie elamuse pea pelae pöörab.

Eestis on kaks kasvandust, kes tegeleb maine coonidega: Smaragd ja Boomer.